Terve ja kaunis nahk nõuab vitamiine

Allikas: Õhtuleht
Avaldatud: 16.03.2007
Autor: Dagmar Lamp (Allikad: doktor Nele Nurmik ja internet)

Kui organism ei saa piisavalt vitamiine, siis kõige esimesena annavad sellest märku nahk, küüned ja juuksed. Seetõttu ei tasu iluvigu varjata paksu meigikihi või kauni küünelakiga, vaid tegelda tuleb algpõhjusega.

Perearst Sirje Reinmets ütleb, et nahaprobleemidega enamasti perearsti juurde ei jõuta. Tullakse muu murega ja nagu muuseas meenub ka piinlikuvõitu ekseem või lööve. Küll aga on viimaste aastate jooksul sagenenud allergiajutud.

Nahal on palju vaenlasi: teda kahjustavad keskkond, allergeenid, importtoiduained, kodukeemia, sünteetilised ja karedad materjalid, kliima, stress. "Inimeste elustiil on muutunud. Meigitakse järjest nooremana, nahale on kahjulikud ka öised peod, suitsetamine, alkohol, kiire elutempo ja sellega kaasnev kiirtoit," selgitab arst.

Probleemid algavad elustiilist

Samuti mõjuvad esmajärjekorras just nahale halvasti ka muutunud elustandardid – saledusele rõhumine ja sellega kaasnev ebatervislik toitumine, samuti päevitunud naha populaarsus. "Päevitus aga kuivatab nahka," kordab Reinmets üle ühe põhitõe.

Dermato-veneroloog Nele Nurmiku sõnul algavadki paljud probleemid elustiilist ja harjumustest, ent väga sageli patsiendid seda ei mõista: "Tehke mind terveks, aga laske lollilt edasi elada!" Doktor Nurmik manitseb kõiki hästi järele mõtlema, kas ta mitte pole ekseemis või lõhenenud küüntes 100 protsenti ise süüdi.

Nurmik viitab näiteks nõudepesuvahendite reklaamidele, kus kinnitatakse, et aine saab jagu ka tugevaimast rasvast. "Mõelge, mis see siis teie loomuliku rasukihiga teha võib!" Kui ees seisab kokkupuude kodukeemiaga, tuleb seega kindlasti kindad kätte panna, kõige paremini sobivad arsti sõnul vinüülkindad.

Naha, küünte ja juuste tervis algab seestpoolt. Kroonilise vitamiinivaeguse foonil ei piisa ükskõik kui headest naha- ja juuksehooldusvahenditest, vaja on süüa ka vitamiine, manitseb dermato-veneroloog Nurmik.

Vitamiinipuudusel võivad aga olla ka märksa hullemad tagajärjed kui väsimus ja halb tuju. A-vitamiini puudus tekitab kuiva ja kareda naha, B2 nappuse tagajärjeks on näiteks nägemishäired, lõhed suunurkades ja lusikakujulised küüned. C-vitamiini pikaajaline puudujääk lõpeb skorbuudiga. Need on vaid mõned hädad, mida oluliste ainete puudus kaasa võib tuua.

Varieeri vitamiinidega!

Õigete vitamiinide leidmisel aitavad nii pere- kui ka nahaarst ning apteeker. "Mängurluse moment peab ka olema," arvab Nurmik. Seetõttu on hea vitamiinidega aeg-ajalt varieerida ning võtta neid kuuride kaupa. Targem on eelistada multivitamiine. Kes aga peab paremaks ühte konkreetset vitamiini, peaks arstiga nõu pidama, millist just võtta.

"Vitamiinid on eluks hädavajalikud, kuid ei asenda teisi toitaineid," kinnitab ka Apteek 1 proviisor Linda Neostus. "Samuti ei asenda üks vitamiin teist ning organism peab saama kõiki piisavalt ja pidevalt."

A-vitamiin – aitab kaasa organismi kasvule ja arengule, intensiivistab oksüdatsiooniprotsesse nahas. Kui A-vitamiini on vähe, siis muutub nahk kuivaks ja karedaks.

Leidub: porgandis, kõrvitsas, aprikoosis, mangos, munades, maksas, spargelkapsas.

E-vitamiin – osaleb naha hingamisfunktsioonis, on looduslik antioksüdant. Soovitatakse võtta koos A-vitamiiniga.

Leidub: päevalille-, pähkli-, oliivi, sojaoaõlis, pähklites, kookospähklis, tomatis, porgandis.

B1-vitamiin – tähtis süsivesikute ja valkude ainevahetuses.

Leidub: hernestes, spinatis, maksas, veise- ja sealihas, pärmis.

B2-vitamiin – suur osa rakuhingamises, osaleb valkude ja aminohapete ainevahetuses ning reguleerib seedetrakti tööd.

Leidub: munades, piimas, jogurtis, lihas ja kalas.

C-vitamiin – paljudel naha kroonilisi tõbesid põdevatel inimestel on nahas C-vitamiini mitu korda vähem kui tervetel. C-vitamiin osaleb süsivesikute ja valkude ainevahetuses, suurendab organismi vastupanuvõimet haiguste suhtes, reguleerib naha pigmentatsiooni ja palju muud.

Leidub: paljudes köögiviljades ja marjades (porgand, tsitruselised, maasikad, must sõstar jm.), aga seda saab ka loomsetest allikatest (toored austrid, piim, praetud kanamaks jm.).

D3-vitamiin – aitab kaasa haavade paranemisele ja juuste kasvule, reguleerib naha niiskusesisaldust ning kaltsiumi, fosfori ja süsivesikute ainevahetust. D-vitamiini toidust ei saa, kuigi mõnedes riikides on kohustuslik seda näiteks margariinile lisada. D3-vitamiini toodetakse sünteetilisel teel kolesteroolist.

Kui olla päevas 10 minutit katmata näoga päevavalguse käes, siis saab vajaliku D-vitamiini doosi kätte.

Foolhape ehk vitamiin B9 – reguleerib vereloomet, hoiab korras rasvainevahetust.

Leidub: spinatis, ubades, hernestes, päevalilleseemnetes.

Vitamiin PP ja B3 ehk nikotiinamiid – aitab ära hoida n.-ö. päikeseallergiat.

Leidub: nii maksas, südames, neerudes, kalas, piimas ja munades kui ka tomatites, porgandites, avokaados, pähklites ja seentes.

Pantoteenhape ehk B5-vitamiin – on kuulus oma nahka taastavate omaduste poolest. Vananemisega pantoteenhappe hulk organismis väheneb.

Leidub: kõikides loomsetes ja taimsetes toiduainetes.